Eesti Meteoroloogia Selts koostöös Keskkonnaagentuuriga kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2025/2026. aasta Eesti ilmasündmust.
Aasta ilmasündmuse valimise eesmärk on juhtida tähelepanu Eestis aset leidnud märgilistele ilmaoludele ja ilmastikunähtustele, mis on olnud erakordsed, jäänud inimestele meelde või mõjutanud oluliselt igapäevaelu, loodust ja vara. Selliste sündmuste märkamine ja talletamine aitab paremini mõista, kui vaheldusrikas ja mõjukas võib Eesti ilm olla.
Hääletusele on pandud 11 Eesti Meteoroloogia Seltsi välja valitud sündmust, mis toimusid ajavahemikul 2025. aasta jaanipäevast kuni 2026. aasta jaanipäevani. Kandidaatide seas on nii võimsaid äikeseid, trombe, suuri rahekamakaid, tormituuli ja tugevaid sajuhooge kui ka pikemaid ilmastikuperioode, mis mõjutasid Eestit laiemalt.
Möödunud ilma-aastasse mahtusid näiteks heitlikud ilmaolud laulu- ja tantsupeo ajal, sajune ja niiske suvi, detsembri lõpu tugev loodetorm koos külma ja lumesadudega, lumine ja tuisune jaanuar, jääteede avamist võimaldanud külm talveperiood, erakordselt kuiv aasta algus ning soojuse poolest erakordne märts.
„Ilm pakub eestlastele alati kõneainet, kuid aasta ilmasündmuse valimine aitab vaadata ka suuremat pilti. Viimaste aastate kandidaatide seas on üha enam sündmusi, mis sobituvad soojeneva kliimaga. Aga ei tohi ära unustada, et aastatevaheline muutlikkus jääb ikka alles ja ilmade äärmuslikkus isegi kasvab. Just seetõttu on oluline talletada lisaks vaatlusandmetele ka inimeste mälestusi ja emotsioone,“ ütleb Eesti Meteoroloogia Seltsi juhatuse esimees professor Piia Post.
Oma hääle saab anda siin:ilmasündmuse hääletus. Hääletus on avatud kuni 17. juulini 2026. Aasta ilmasündmuse tiitli saab sündmus, mis kogub kõige rohkem hääli.
Võitja kuulutatakse välja 19. juulil Võrumaal Kaikas toimuval ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul.
Tule vali oma lemmik ja aita selgitada välja aasta ilmasündmus!
Ilmasündmuste pikemad kirjeldused:
2025
(1) Jaanipäeva (24.06) tromb Tartumaal Kannu külas. Võimas õhupööris tuuseldas õhtul sealsete metsade ja viljapõldude kallal. Suure tõenäosusega esines enne seda tromb ka Viljandimaal Maru külas, mis tegi kahju.
(2) 03.07 – äikesevihm Lõuna-Eestis ühes tugevate puhangutega, mis küündisid üle 20 m/s. Valga- ja Tartumaal murdsid tugevad tuuleiilid mitmel pool puid. Kahjustada sai ka Tartu messikeskuse katus.
(3) 03.-06.07 – heitlik ilm XXVIII Laulu- ja XXI Tantsupeo ajal Tallinnas. Oli nii kuumust, tormituult kui ka tugevat vihma.
(4) 1.07 – Võrumaa lõunaservas sadas suuri rahekamakaid, mille läbimõõt küündis kuni 6 cm-ni.
(5) Võrdlemisi sajune ja niiske suvi tervikuna – arvestatuna 1922. aastast oli suvi sademete rohkuselt seitsmendal kohal. Suve sajusumma Eesti keskmisena oli 299 mm, norm on 218 mm (137% normist).
(6) Tugev loodetorm ja sellele järgnenud külm ning lumesajud 27. – 31.12. Mõnel pool sadas maha 40 cm lund. Virumaa rannikul oli ka äikest.
2026
(7) 10.-12.01 lumine ja tuisune ilm. 10.01 öö hakul Kagu-Eestist alguse saanud lumesadu ja tuisk laienesid päeva jooksul üle maa. 11.01 koondus tihedam lumesadu ja tuisk Põhja- ja Lääne-Eesti kohale ning 12.01 öösel jätkus veel põhiliselt Loode-Eestis. Põhja- ja Lääne-Eestis oli sadu võimendatud laheefektist.
(8) Pikaajalisest keskmisest külmem ja kuivem jaanuar ning veebruar. Palju merejääd ja jääteede avamine saarte vahel. Pikim sulata periood 61 päeva (Tuulemäe). Erakordselt madal mereveetase talvel. 5. veebruaril oli kõigis mõõtmisjaamades meretase enam kui -60 cm EH2000 süsteemi järgi. Kõige madalam tase, -76 cm, oli Haapsalus ja Dirhamis.
(9) Sademetevaene aasta algus – kolme esimese kuu sajusumma 35 mm oli vaevalt veerand sajunormi Eesti keskmisena (norm 126 mm).
(10) Eriliselt soe märts, jagades soojuse poolest 1. kohta 2007. aastaga.
(11) Sajune juunikuu ja 21.06 intensiivsed äikesed (21.06 sadas mõnel pool maha 25-55 mm vihma, sekka tuli kohati ka 2-3 cm läbimõõduga rahet).
15:00-15:30 “Paul-Techi mullajaam – teadmine maa seest ja maa pealt”, Tarmo Kannik
15:30-16:00 „Eesti kliimaatlasest ja muudest kaartidest“ (pealkiri täpsustub), Mati Tee
16:00-16:30 Sirutuspaus
16:30-18:00Eesti Meteoroloogia Seltsi üldkoosolek
18:00-19:30 “Kaika küla ajalugu”, Tamaara Dräbtsinskaja. Järgneb ekskursioon lähiümbruses
19:30-20:30 Õhtusöök. Korraldajate poolt on grillvorst, salat, leib. Meelepärased joogid ja erisoovide korral ka toidu palume igaühel endal kaasa võtta!
Laupäeval toimuvad ettekannete ajal ka tegevused lastele. Õhtul on võimalus minna suitsusauna, huvi korral märkige see kindlasti registreerimisvormis.
11:00-11:30 „Agrokliima ressursside muutused Eestis“, Piia Post
11:30-12:00 “Võru keele olukorrast läbi 20. sajandi”, Hipp Saar
12:00 Päeva lõpp
OLULINE INFO
Osalustasu on seltsi liikmetele 20 eurot, mitteliikmetele 30 eurot, lapsed kuni 16 aastat tasuta. See katab pauside, lõuna, õhtu- ja hommikusöögi (va erisoovid).
Majutus on võimalik Kaika seltsimajas. Majutuse hind on 15 eurot/öö inimese kohta, voodipesu on kohapeal olemas, tasumine sularahas. Palun märkige majutuse soov registreerimisvormi. Ümbruskonnas on võimalik ka telkida.
Transport – ühistranspordiga on kõige mugavam liikuda Antslasse (nt GoBus), vajadusel saame korraldada sealt Kaikasse edasi liikumise. Kindlasti on ka Tallinnast, Tartust või Võrust tulijatel võimalik mõni inimene autosse lisaks võtta. Palun märkige oma transpordi vajadus registreerimisvormi, et saaksime sõidujagamist planeerida.
Eesti Meteoroloogia Seltsi ja Keskkonnaagentuuri korraldatud hääletuse tulemusel kuulutati 2024/2025. aastaEesti ilmasündmus välja Saaremaal toimunud ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul (20.07.2025).
Ilmasündmuse valimise eesmärk oli juhtida laiemalt tähelepanu Eestis aset leidnud tähelepanuväärsetele ilmanähtustele, mis on olnud silmapaistvad nii oma intensiivsuse, erandlikkuse kui ka ühiskondliku mõju poolest. Hääletuses osales kokku 13 silmapaistvat ilmasündmust ajavahemikust 2024. aasta jaanipäevast kuni 2025. aasta jaanipäevani.
Kõige rohkem ehk 173 häält sai sündmus nimega „Mõõtmisajaloo kõige soojem septembrikuu ja sügis tervikuna 2024. aastal“. Valiku kirjeldusest saab lugeda, et Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti 2024. a septembris 15,8 kraadi, mis on 3,6 kraadi normist soojem. Sügise keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisena oli 9,7 kraadi ehk 2,7 kraadi normist soojem. Alates 1922. aastast ei ole nii sooja sügist veel olnud.
Juba teist korda toimunud konkursi korraldamise aluseks oli soov tõsta esile ilmavaatluste olulisust Eestis ning väärtustada ilmateemalisi tähelepanekuid. Nominendid valis välja Eesti Meteoroloogia Selts ja Keskkonnaagentuur, arvestades sündmuste meteoroloogilist erilisust ja mõju.
Kokku andis hääletusel oma eelistused 698 inimest, mis on siiani kõrgeim tulemus.
Konkursi kogu pingerida oli järgmine:
Mõõtmisajaloo kõige soojem septembrikuu ja sügis tervikuna 2024. aastal – 173
18.−19. aprill 2025 – uus aprillikuu absoluutne soojarekord – 135
6. august 2024 − tugevast äikesevihmast tingitud üleujutus Tartus – 116
10.−12. jaanuar 2025 – tsüklon Charly, tihe lumesadu ja tuisk mitmel pool Eestis – 41
Sajune maikuu 2025 Kagu-Eestis – 39
Talvine kõrgvesi Tartu linnas veebruaris 2025 – 36
10.−11. august 2024 − öised äikesed – 35
3.−4. jaanuar 2025 − intensiivne lumesadu ja tuisk Edela- ja Lõuna-Eestis – 32
21.−22. november 2024 − laheefektist tingitud tugev lumesadu – 27
1. juuli 2024 äikesed − tugevad vihmavalingud, rahe ja pagid – 26
1. november 2024 − tugev sügistorm – 16
28. −30. juuli 2024 − lõunatsükloniga seotud tugev vihmasadu Kagu-Eestis – 12
13.−14. september 2024 − võimas öine konvektsioonisüsteem – 10
Meteoroloogiapäevale pühendatud konverents „Tänased teadmised, homsed otsused“ toimub 25. märtsil 9:00‒17:00 Tallinnas Botaanikaaia konverentsikeskuses.
Konverentsil arutame, kuidas ilmastiku- ja kliimateadmised aitavad teha paremaid otsuseid nii riigi, ettevõtte kui ka kogukonna tasandil.
Ettekannetes kuuleme:
• millised on tulevikukliima prognoosid Läänemere piirkonnas • kuidas kliimamuutused mõjutavad Eestit • kuidas hoiatussüsteemid toetavad otsuste tegemist • milliseid võimalusi pakuvad tehisintellekt ja uued satelliitvaatlused
Lisaks ettekannetele on kavas interaktiivsed arutelud, meelelahutuslik vahepala ning Päästeameti juhitud töötuba. Päeva modereerib Veronika Uibo.
Sel aastal toimub üritus kahe projekti toel: “Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis (LIFE-SIP AdaptEST)” ning „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid“.
1865. aasta 2. detsembril alustas oma majas meteoroloogilisi vaatlusi Tartu ülikooli füüsikakateedri juhataja Arthur Joachim Oettingen. Konverentsiga tähistatakse 160 aasta möödumist mõtestatud ilmamõõtmiste algusest Eestis.
Kliimakonverents toob kokku teadlased, otsustajad, praktikud ja huvilised, et arutleda kliimamuutuste põhjuste, mõjude ja nendega kohanemise üle. Kuulda saab valdkonna uuematest teadustulemustest ja peetakse ühine debatt arenguvajaduste üle.
Juubelikonverentsi esimene päev on ingliskeelne, mitmete maailmanimega teadlaste osavõtul, sh WMO-d esindav Véronique Bouchet. Teemad ulatuvad kliimamuutuste põhjustest ning kliima praegusest seisust kestlike lahenduseni, mis aitaksid toimuvate muutustega kohaneda. Päev lõpeb jalutuskäiguga läbi Tartu meteoroloogiliste vaatamisväärsuste ja piduliku õhtusöögiga (täpsem info (maksumus ja koht) on tulekul)).
Konverentsi teine päev on eestikeelne ja keskendub Eesti vajadustele kliimamuutustega kohaneda. Puudutatakse ühiskondlikke mõjusid ning kriisidega toimetuleku võimalusi, pakutakse kestlikke lahendusi ruumiplaneerimiseks ja räägitakse siinsete kliimauuringute ajaloost.
Eesti Meteoroloogia Selts ja Keskkonnaagentuur kutsuvad kõiki ilmahuvilisi valima 2024/2025. aasta Eesti ilmasündmust!
Meil on hea meel juba teistkordselt välja kuulutada avalik konkurss aasta ilmasündmuse valimiseks. Konkursi eesmärk on juhtida tähelepanu erilisematele Eestis aset leidnud ilmasündmustele ja tuua ilma ning kliimaga seotud teemasid inimestele lähemale. Konkursitulemused tehakse avalikuks 20. juulil 2025 ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul Saaremaal EELK Püha Jakobi koguduse Laagrikeskuses, kus ühtlasi kuulutatakse pidulikult välja Eesti aasta ilmasündmus.
Kokkuleppeline periood, mida vaadeldakse, on 2024. a jaanipäevast 2025. a jaanipäevani. Järgnevalt on välja toodud nimekiri sündmustest, millele saab oma hääle anda. Hääletamine on avatud kuni 16. juuli hilisõhtuni.
Ilmasündmuse nominendid on:
2024
1. juuli – äikesed, tugevad vihmavalingud, rahe ja pagid. Tugevad pagid murdsid puid ja lennutasid katuseid põhiliselt Lõuna-Eestis.
28.-30. juuli – lõunatsükloniga seotud tugev vihmasadu Kagu-Eestis 28.-30.07. Kohati sadas alla kuni 190 mm vihma ehk 2,8 korda juulikuu normist enam.
6. august – tugevast äikesevihmast tingitud üleujutus Tartu linnas – lühikese ajaga sadas taevast alla 25-50, Kastani tänaval kuni 86 mm vihma, mis põhjustas mitmel pool üleujutusi.
10.-11. august – ööl vastu 11. augustit liikusid äikesevihmad vöönditena üle maa läänest itta, olles kõige intensiivsemad Põhja- ja Kirde-Eestis. Äikesed kestsid varaste hommikutundideni ja põhjustasid tugevaid vihmavalinguid, pagisid ja kohati rahet.
13.-14. september – võimas konvektiivsüsteem liikus öö jooksul Lõuna-Eestist üle Kesk-Eesti põhja suunas, põhjustades rohkelt välgulööke ja intensiivset vihmasadu.
Mõõtmisajaloo kõige soojem septembrikuu ja sügis tervikuna – Eesti keskmiseks õhutemperatuuriks mõõdeti septembris 15,8 kraadi, mis on 3,6 kraadi normist soojem. Sügise keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisena oli 9,7 kraadi ehk 2,7 kraadi normist soojem. Alates 1922. aastast ei ole nii sooja sügist veel olnud.
1. november – tugev sügistorm murdis üle Eesti puid, põhjustas voolukatkestusi ja häiris nii praami- kui ka laevaliiklust. Osmussaarel mõõdeti maksimaalseks loodetuule puhanguks 38,8 m/s.
21.-22. november – laheefektist tingitud tugev lumesadu liikus vööndina pikalt Liivi lahelt üle Edela- ja Kesk-Eesti kirde suunas. Enim lund sadas maha just Edela- ja Kesk-Eestis, kohati üle 40 cm.
2025
3.-4. jaanuar – madalrõhkkonnaga seotud intensiivne lumesadu ja tuisk Edela- ning Lõuna-Eestis. Paiguti sadas maha 20-30 cm lund. Teed olid raskesti läbitavad.
10.-12. jaanuar – tsüklon Charly, mis liikus lõunast põhja ning põhjustas mitmel pool Eestis tihedat lumesadu ning tuisku.
Talvine kõrgvesi Tartu linnas – 18.- ja 19. veebruaril tõusis Emajõe veetase Tartu linnas üle kriitilise piiri, saavutades 260 cm.
18.-19. aprill – registreeriti uus aprillikuu absoluutne soojarekord. 18. aprillil küündis õhutemperatuur Valgas 27,8 kraadini ja 19. aprillil Võrus 27,8 kraadini. Varasem rekord kuulus Kundale (27,6 kraadi 24.04.2000). Ühtlasi ei ole õhutemperatuur enne 24. aprilli üle 27°C tõusnud, mis tähendab seda, et nüüdseks on 27°C piir nihkunud nädala võrra ettepoole.
Sajune maikuu Kagu-Eestis – Kuu lõpuks küündisid sajusummad 110-170 millimeetrini.
16. ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek toimub 19-20.07.2025 Püha külas Saaremaal, rohkem infot toimumiskoha kohta leiate siit: Laagrikeskus.
Oma osalusest palume teada anda registreerimisvormi kauduhiljemalt 14. juuliks. Palun registreerige kõik osalevad isikud (abikaasa, lapsed) eraldi.
PÄEVAKAVA
Laupäev, 19.07.2025
11:30Saabumine ja vaba suhtlus 12:30Ettekanded I osa 12:30 – 13:00 Inimtekkeliste kliimamuutuste kiirenemisest, Velle Toll (TÜ) 13:00 – 13:30 Radaritest Eestis ja radariandmete kasutusest, Jorma Rahu (KAUR, TÜ) 13:30 – 14:00 Tänapäeva äikeseandmete võlu ja valu, Sven-Erik Enno (EUMETSAT) 14:00 – 14:30 Meretaseme ja rannavööndi muutused viikingiaegse Salme ümbruses, Alar Rosentau (TÜ) 14:30Lõuna 15:30 Eesti Meteoroloogia Seltsi üldkoosolek 16:30Ettekanded II osa 16:30 – 17:00 Mudelprognooside rollist ilmaprognooside koostamisel, Ivar Ansper (Saaremaa vald) 17:00 – 17:30 Agrometeoroloogiline hetkeolukord ja tulevikuväljavaated, Merko Kärp (METK, TÜ) 17:30 – 18:00 Püha kiriku külastus koos piiskop Anti Toplaanega 18:00-21:00 Saun, ujumine, vaba aeg 19:00-20:00 Õhtusöök – korraldajate poolt on grillvorst, salat, leib. Meelepärased joogid ja erisoovide korral ka toidu palume igaühel endal kaasa võtta! 20:00 Päikesevarjutuse reisist räägib Sven-Erik Enno 22:00 Päikeseloojangu retk
Pühapäev, 20.07.2025
8:00-10:00 Hommikusöök
10:00Ettekanded III osa 10:00 – 10:30 Aasta ilmasündmuse väljakuulutamine, Kairo Kiitsak (KAUR) 10:30 – 11:00 Järve ranna arengulugu, Katre Luik (TLÜ) 11:00 – 11:30 DDD mudeli rakendamine Tallinna väikesel linnajõel, Tiia Pedusaar (TÜ) 11:30 – 12:00 Looduseuurijate selts täna ja homme, Hannes Rohtsalu (ELUS) 12:00 – 13:30 Vaba aeg ringi käimiseks: nt Pihtla mõis, õlleköök, loodusrajad jms 13:30 Lõuna 15:00 Soovi korral võimalus osaleda kohalikul jumalateenistusel
Ettekannete ajal toimuvad tegevused lastele. Päevakavas võivad toimuda väiksemad täpsustused.
Kohapeal on võimalik broneerida endale majutus. Majutus toas täiskasvanule 20 eurot, lapsed 6-18 aastat 15 eurot. Hind sisaldab voodiriideid, saunalina, rätikut. Telkimine 10 eurot.
Majutuse broneerimise soovist andke teada kirikla perenaisele Berta Jalakale, kirjutades või helistades: berta.jalakas@gmail.com, tel. 53462002. Märksõna „ilmahuviline“.
Majutuse/telkimise eest maksab igaüks ise. Majutuskohad on kättesaadavad juba kokkutulekule eelneval ööl (18.07).
Kokkutuleku osalustasu (kogume kohapeal): seltsi liikmed 15 eurot, mitteliikmed 25 eurot, lapsed kuni 16 aastat tasuta. Osalustasu katab toitlustuse pauside ajal.
Jorma Rahu kaitseb doktoritööd „Novel insights into aerosol-cloud interactions by analysing the temporal evolution of strong anthropogenic cloud perturbations“ („Tugevate inimtekkeliste pilvehäirituste ajalise arengu uurimine aitab paremini mõista aerosoolide mõju pilvedele“) Physicumis (W. Ostwaldi tn. 1) B103 12.06.2025 kl 14.15.
Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate 16. kokkutulek 19-20.07.2025
2025. aastal toimub ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek kahepäevase üritusena Saaremaal. Broneerige selleks juba aegsasti kalendris 19-20. juuli! Toimumiskoht on Püha Jakobi kogudus, Püha küla, Saaremaa, rohkem infot leiate siit: Laagrikeskus. Päevakava ja osalemise info on ettevalmistamisel.
Tähistame METOBS 160. aastapäeva
1865. aasta 2. detsembril alustas oma majas meteoroloogilisi vaatlusi Tartu ülikooli füüsikakateedri juhataja Arthur Joachim Oettingen. Pidevad vaatlused Tartus kestavad siiani.
Tänavu möödub Tartu ülikooli meteoroloogia observatooriumi (METOBS) asutamisest ja pidevate organiseeritud meteoroloogiliste mõõtmiste algusest Eestis 160 aastat. Algusest peale tehti lisaks standardsetele põhivaatlustele ka spetsiaalseid mõõtmisi ja uurimisi.
Juubeliaasta tähistamiseks on tulemas mitmeid sündmusi, mille korraldamises osaleb ka Eesti Meteoroloogia Selts. Lähemalt võib lugeda aadressil https://kliima.ut.ee/
